Revising for test unit 6

Check out this SlideShare Presentation:

Revising for test unit 6

View more presentations from lumemari.

Mis asi võiks olla "patšoon"?

Õige vastus on "šampoon"

Marinel istub wc-s. Lähen vaatama, küsin ukselt: "Kas valmis?" Marinel viibutab sõrme väga tõsise ja tähtsa näoga: "Ei, sina ära tule praegu. Mul tuleb üks veel"

"Mario, aitab küll magamisest! Teeme ka täna midagi?"
Marinel: "Jah, lähme poodi!"
"Mis me poes teeme?"
"Mängime.."
"Kas poes mängitaks?"
"Eee, ei."
"Mida poes tehakse?"
"Ostetakse."
"Mida me poest ostame?
"Süüa ja olut. Jah, issi olut ostame ja süüa ja Lotte küpsist ja jäätist."

Saatsime Marineli teisse tuppa multikaid vaatama. Mõne aja pärast tuleb Marinel magamistoast välja, kohupiimatops ja lusikas käes:
"Issi, tule appi minule!"
Issi tõuseb püsti, järgneb lapsele magamsituppa. Marinel annab topsi ja lusika isale, ronib voodisse, seab ennast padja najale lösutama, sirutab käe issile antud kohupiimatopsi ja lusika järele. Saades need kätte, ütleb voodile patsutades issile.
"Issi, tule siia!"
"Marinel, sa tahtsid ju, et ma appi tuleksin sulle"
"Mhm, tule ka siia!"
Issi seab ennast samuti voodisse Marineli kõrvale pikali. Selle peale ulatab Marinel isale kohupiimatopsi ja lusika:
"Issi, aita mind!"

Eile õhtul juhtus midagi väga hämmastavat.
Poole üheksast saadik mainisin lapsele aeg-ajalt, et varsti tuleb tuduaeg. Absoluutselt iga kord, kui ma seda ütlesin, vaidles Marinel vastu: "Ei ole tuduaeg! Ei ole tuduaeg!". Olin valmis järjekordseks võitluseks lapsega, mille eesmärgiks oli saada ta voodisse ise magama.
Ühtäkki, kella 21.30 paiku, teatas Marinel: "Emme, tahan tuttu minna." Seda ei saanud ma ju lasta tal ometigi mitu korda öelda, mine sa tea, äkki mõtleb veel ümber.
Haarasin Marinel sülle ning kiitsin teda sellise sooviavalduse eest. Kogu mu kiiduavaluse peale leidis aga preili, et emme on siin samas teises toas, tema jääb ise tuttu. Vat siis...
Selline soov on küll ühele emale lausa kõrvupaitavalt ilus.
Lapse voodisse pannud, suundusin, vastalt Marineli soovile, elutuppa tagasi ning olin valmis selleks, et ta hakkab varsti oma tavapäraseid nõudmisi esitama - pissile, kakale, juua, mõmmit, ei taha mõmmit, emmet, issit... Ei ühtki nõudmist. Nojah, nii kergelt see ometigi minna ju ei saa. Jäin siis ootama neid paterdavaid samme tema toast suure toa poole... ei midagi.
Väga kummaline oli olla, samas jube hea meel. Peaks vist tähistama...

On öö... Kell on vist 2 või 3. Ärkan paterdavate sammude peale. "Jälle matkab, " mõtlen. Seekord lähenevad sammud issi voodi poolele. Teen korraks silmad lahti ja veendun - järjekordne öö, kus mehega magame voodiraami peal ja laps rõõmsalt meie vahel risti üle voodi. Ei, täna öösel tahaks magada. Otsus - lähen suurde tuppa diivanile. Hiilin vaikselt teki alt välja...
"Emme, tahan vett!"
No selge, kui vett siis vett. Tuigerdan kööki, lasen tassi poolenisti vett täis, viin lapsele. Marinel joob isuga. Ju siis oli tõepoolest janu. Panen tassi põrandale voodi ääre alla. Sätin lapse veel ilusasti oma voodipoolele, tõmban teki talle peale ning hiilin magamistoast välja.
Jõuan vaevalt endale diivanile võimalikult mugava aseme valmis saada ja ennast fliisi alla kõverasse kerida, kui kuulen jälle neid tuttavaid paterdavaid samme. Igaks juhuks ma ei liiguta ennast. Sammud lähevad vannituppa.
"Emme? Kus oled?"
Marinel tatsab vannitoast välja. Sammud lähenevad kahtlase järjekindlusega diivani poole. Olen ülesse leitud.
"Marinel - sa lähed tagasi issi juurde või oma voodisse!"
"Ei taha enda voodisse!"
Matkasell suundub magamistuppa. Kuulen, kuidas Marinel leiab tassi voodiääre alt. Ju siis ei saanud enne janu piisavalt kustutust. Järgmisel hetkel kuulen Mario nördinud häält:
"Marinel, miks sa nii tegid?! Issi ja voodi on nüüd ju märjad!"
"Paneme uued linad, voodi on märg, " arvab öine matkasell selle peale.
Kuulen magamistoast natuke sahistamist - ju siis otsitakse voodist kuivemat kohta. Tean, et Mario ei viitsiks öösel mingil juhul uut voodipesu otsida.
"Issi, lähme emme kaissu. Emme juures pole märg."