Eile õhtul üritasime Marineli lutita magama saada... Ebaõnnestunult.
Lõikasin tal ühe luti katki, pakkusin talle seda - see sobis väga hästi, aga ainult närimiseks. Magama jääda ta sellega ei osanud või ei tahtnud. Okei, kui ei sobi, siis ei sobi. Mario tõi Marinelile ühe roosa mängukassi. See sobis samuti närimiseks - kassi kõik neli käppa lutsutati ning näriti läbi mõnuga, aga magam ei jäänud. Võtsin preili kaissu, hakkas pihta suurem kisa. Kõigepealt näris/lutsustas ta oma sõrmi ning seejärel üritas minu sõrmi närima hakata. Kui ma seda ei lubanud, avaldas Marinel tõsist protesti... Kõige selle peale kulus 2, 5 tundi, kuni ma lihtsalt loobusin ning andsin preilile luti suhu. Marinel jäi momentaanselt magama.
Panin ta voodisse, võtsin vaikselt luti suust. Tips magaski mõnda aega ilusti lutita, ent siis hakkas ta jälle vähkrema ning jorisema. Andsin luti. Näris seda mõnuga ning jauras läbi une. Panin igemegeeli - mõneks ajaks see isegi aitas, ent siis ei aidanud mitte miski. Ainult üks jonn ja jorin. Paar tundi kestis see, seejärel jäi ta magama.
Kui Mario ärkas, hakkas Marinel jälle jaurama. Võtsin ta enda juurde voodisse, kus ta üheksani ilusti edasi magas. Aga ärkas jälle jorinaga. Tegin talle võimalikult kiiresti pudru valmis, kogu seda tegevust saatis pidev Marineli jauramine ning protest, kuni pudru kätte sai. Pärast sööki oli isegi mõnda aega mõnus vaikus, sain rahus kohvi juua ning Terevisooni vaadata, kui Marinel hakkas minu käest kohvitassi nõudma. Loomulikult ei olnud ma nõus talle seda andma ning Marinel ütles selle peale kõik, mis ta must arvab... Seejärel avastas ta, et hästi vahva on telekat taskulambiga peksma hakata, keelamise peale avaldas ta jälle protesti. Kisa tuli ka siis, kui ma talle arvuti väljalülitamise ära keelasin või lillede kakkumise. Oeh...
Aga igati positiivne kogu selle värvika õhtu, öö ja hommiku juures on see, et Marinelil on üks killuke purihambast väljas!
